Mis on mõõteprotokoll ja millal seda vaja on?

Mis on mõõteprotokoll ja mida see sisaldab?

Mõõteprotokoll on elektritöö dokument, mis fikseerib elektripaigaldise kontrollmõõtmiste tulemused arvuliste väärtustena ja võrdleb neid lubatud piirväärtustega. ProfiElekter on koostanud mõõteprotokolle üle 17 aasta ja teeb seda kehtiva pädevuse ehk iseseisva elektritöö juhtimise õiguse alusel; protokoll pole vormitäide, vaid viie põhimõõtmise dokumenteeritud tõend selle kohta, et paigaldis on ohutu. Iga mõõtmistulemus kantakse protokolli koos mõõteriista andmete, mõõtekoha ja hindega "vastab" või "ei vasta".

Mõõteprotokolli aluseks on standardi EVS-HD 60364-6 nõuded, mis käsitlevad madalpingepaigaldise esmast ja korralist kontrolli. Standard näeb ette nii visuaalse vaatluse kui ka instrumentaalmõõtmised, mille tulemused protokolli koondatakse.

• Isolatsioonitakistus, juhtmete ja seadmete isolatsiooni seisukord, et vältida lekkevoolusid (mõõdetuna MΩ).
• Kaitsejuhi pidevus, kontroll, et maandus- ja kaitsejuhid on katkematult ühendatud.
• Rikkevoolukaitsme (RCD) toimimine, kaitse rakendumisaeg ja -vool, et inimene saaks rikkevoolu korral kaitse.
• Maandustakistus, maanduspaigaldise takistus maapinna suhtes.
• Rikkesilmuse takistus, ahela takistus, mis määrab, kas kaitseaparaat rakendub rikke korral piisavalt kiiresti.

Millal on mõõteprotokolli vaja?

Mõõteprotokolli läheb vaja igal hetkel, kui keegi peab tõendama, et elektripaigaldis on nõuetekohaselt ehitatud ja ohutu kasutada. Kõige sagedasem juht on uue paigaldise või ümberehituse üleandmine: enne pingestamist ja tellijale loovutamist tehakse esmane kontroll ja koostatakse protokoll. Ilma selleta ei saa elektrik kinnitada, et töö vastab nõuetele.

Teine suur kasutusala on ehitise kasutusloa taotlemine. Kasutusloa menetluses ehitisregistris (ehr.ee) nõutakse tõendust, et hoone elektripaigaldis vastab nõuetele. Kõrgema kategooria hoonete puhul on selleks elektripaigaldise audit, mille auditeerija tugineb omakorda mõõteprotokollile kui alusandmele. Väiksemate paigaldiste korral võib piisata mõõtmis- ja katseprotokollist koos kokkuvõtva aruandega.

• Uus elektripaigaldis või ümberehitus, esmane kontroll enne üleandmist.
• Kasutusloa taotlemine, tõend, et paigaldis vastab nõuetele.
• Elektripaigaldise audit, protokoll on auditi alusdokument.
• Perioodiline kontroll, paigaldise seisukorra jälgimine kasutuse jooksul.
• Müük, rendileandmine või kindlustusjuhtum, tõend paigaldise tehnilise korrasoleku kohta.

Kes tohib mõõteprotokolli koostada?

Mõõteprotokolli tohib koostada üksnes pädev isik, elektritöö juhtimise õigusega spetsialist, kelle ettevõte on kantud majandustegevuse registrisse (MTR) ja kellel on iseseisva tegevuse õigus. See ei ole formaalsus: mõõtmisi tohib usaldusväärselt teha vaid inimene, kes tunneb standardi EVS-HD 60364 nõudeid ja oskab tulemusi õigesti tõlgendada. ProfiElekter omab kehtivat pädevust ja teeb kontrollmõõtmisi nii Tallinnas, Tartus kui üle Eesti.

Sama oluline on mõõteriist. Mõõtmisi tuleb teha nõuetekohase, kalibreeritud elektrikontrolli mõõteseadmega, mille kalibreerimistunnistus kehtib. Auditi käigus võtab auditeerija arvesse vaid neid mõõtmisi, mis on tehtud akrediteeritud või mõõteseaduse mõttes pädeva isiku poolt. Seetõttu peab protokollil olema näha nii mõõtja andmed kui ka mõõteriista identifikaator.

Kui kaua mõõteprotokoll kehtib?

Mõõteprotokollil ei ole klassikalist "aegumiskuupäeva". Protokoll kirjeldab paigaldise seisukorda mõõtmise hetkel ja kehtib seni, kuni paigaldist ei muudeta. Iga ümberehitus, laiendus või oluline remont nõuab uut kontrolli ja uut protokolli, sest vana enam tegelikku olukorda ei kajasta.

Perioodilise kontrolli ehk auditi sagedus on määruse nr 86 alusel seotud paigaldise kategooria ja ehitusajaga. Pärast 2000. aastat ehitatud paigaldistel auditeeritakse I kategooriat iga 5 aasta, II kategooriat iga 10 aasta ja III kategooriat iga 15 aasta tagant. Enne 2000. aastat ehitatud või rekonstrueeritud paigaldistel on intervallid lühemad: vastavalt 3, 5 ja 10 aastat. Nende tähtaegade vahel tehtud mõõteprotokoll annab kindluse, et paigaldis on endiselt korras.

• Pärast 2000 ehitatud: I kategooria 5 a, II kategooria 10 a, III kategooria 15 a.
• Enne 2000 ehitatud/rekonstrueeritud: I kategooria 3 a, II kategooria 5 a, III kategooria 10 a.
• Mis tahes ümberehitus tühistab varasema protokolli aktuaalsuse.

Mille poolest erineb mõõteprotokoll elektriauditist?

Mõõteprotokoll ja elektriaudit aetakse sageli segamini, kuid tegu on kahe eri asjaga. Mõõteprotokoll on mõõtmiste tulemuste dokument: see fikseerib isolatsioonitakistuse, kaitsejuhi pidevuse, rikkevoolukaitsme ja maandustakistuse mõõdetud väärtused. Elektriaudit on laiem tehniline kontroll, mille käigus hinnatakse paigaldise üldist ohutust ja vastavust elektriohutusseadusele. Audit hõlmab visuaalset kontrolli, dokumentatsiooni ülevaatust ja vajadusel ka kontrollmõõtmisi. Auditi tulemusena antakse igale nõudele hinnang (nõuetele vastav, nõuetele mittevastav, oluline puudus, vahetu oht või ei rakendata) ning väljastatakse nõuetekohasuse tunnistus.

Praktikas on mõõteprotokoll auditi üks alusdokument: kontrollmõõtmiste aruanne lisatakse auditi protokolli juurde, ja kui mõõteprotokollid puuduvad või sisaldavad normidele mittevastavaid tulemusi, loetakse see auditis oluliseks puuduseks. Kaks erinevust, mida tasub meeles pidada:

• Maht: mõõteprotokoll katab ainult mõõtmisi, audit hindab kogu paigaldist ja selle kasutamist.
• Kohustuslikkus: korraline audit on enamikes paigaldistes (v.a eramud, korterid ja väikehooned) perioodiline, I klassi paigaldises iga 5, II klassis iga 10 ja III klassis iga 15 aasta järel; mõõteprotokoll koostatakse tööde käigus või auditi sisendina.

Kuidas mõõteprotokoll auditist erineb?

Mõõteprotokoll ja audit on seotud, kuid pole sama asi. Mõõteprotokoll on tehnilise mõõtmise tulemus, konkreetsete väärtuste fikseerimine. Audit on laiem tehnilise kontrolli toiming, mille käigus sõltumatu auditeerija hindab kogu paigaldise vastavust nõuetele ja annab koondhinnangu. Audit tugineb mõõteprotokollile kui ühele alusandmele, kuid lisab visuaalse vaatluse, dokumentatsiooni kontrolli ja üldhinnangu.

Auditi tulemus vormistatakse TTJA infosüsteemis (jvis.ttja.ee) ja kantakse vajadusel ehitisregistrisse. Mõõteprotokoll seevastu jääb sageli elektritöö ettevõtte ja tellija vaheliseks dokumendiks, mida esitatakse auditeerijale, kasutusloa menetlejale või kindlustusele. Lihtsustatult: ilma mõõtmisteta pole protokolli ja ilma protokollita ei saa auditeerija oma järeldust teha.

Allikad ja viited

• Määrus nr 86, Auditi kohustusega elektripaigaldised ja nõuded auditile (Riigi Teataja), Reguleerib auditi kohustust, sagedust ja mõõtmistulemuste kasutamist auditi alusandmena.
• Elektriohutusnõuded, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TTJA ametlik kokkuvõte elektripaigaldise ohutusnõuetest, auditist ja kontrollist.
• EVS-HD 60364-6, elektripaigaldise kontroll ja katsetamine (Eesti Standardimiskeskus), Standard, mis sätestab madalpingepaigaldise esmase ja korralise kontrolli mõõtmised.
• Ehitisregister (EHR), Riiklik register, kus toimub kasutusloa menetlus ja kuhu kantakse ehitise dokumentatsioon.

Seotud artiklid

• Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub
• Kasutusluba elektripaigaldisele: dokumendid
• Korraline elektriaudit: kohustus ja sagedus
• Päikesepaneelide tasuvus eramajale 2026