Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon: kes selle annab ja mida see sisaldab

Mis on elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon?

Elektritööle kehtivad nõuded on määruses nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Selle § 3 lõige 4 paneb elektritööd tegevale isikule kaks kohustust. Pärast tööd peab ta mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning dokumentatsiooni põhjal veenduma, et paigaldis või tehtud töö vastab nõuetele. Ja ta peab enda tehtud töö dokumenteerima.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) auditi juhendmaterjalis nimetatakse seda kirjalikku kinnitust „elektripaigaldise ehitaja nõuetekohasuse deklaratsiooniks“. Sarnase nimega küsib dokumenti ka Tartu linn kasutusloa dokumentide nimekirjas. Elektripaigaldiste ohutust reguleerib alates 1. juulist 2015 seadme ohutuse seadus, mida täpsustavad 2015. aasta määrused nr 74, 86, 88 ja 91.

Kes deklaratsiooni annab?

Deklaratsiooni annab see, kes elektritöö tegi: elektripaigaldise ehitaja. Kinnitus käib tema enda tehtud töö kohta.

Elektritöid majandustegevusena tegev ettevõte esitab majandustegevusteate, milles on nimetatud kompetentne isik. Kompetentsust tõendab kutsetunnistus või pädevustunnistus (seadme ohutuse seaduse § 10 lg 2 ja § 13). Eraldi tegevusluba elektritöödeks vaja ei ole, piisab teatest ja kompetentsest isikust.

Elektritööde teated on nüüd TTJA infosüsteemis Tarvik, kuhu TTJA on alates 25. juunist 2025 majandustegevuse registri (MTR) teated üle viinud. Tarvikust saab enne tellimist vaadata, kas ettevõttel on kehtiv elektritööde teade ja milliseid tegevusi see hõlmab. Pädevusest ja sellest, mida tavaisik tohib ise teha, kirjutasime pikemalt artiklis „Kes tohib elektritöid teha Eestis?“

Mida deklaratsioon sisaldab?

Deklaratsiooni sisu tuleneb sellest, mida see peab tõendama. Nõuded on kolmes kohas: määruse nr 74 § 3 lõikes 4, TTJA auditi juhendmaterjali punktis 11 ja ehitusdokumentide nõuetes.

• Kinnitus, et paigaldis või tehtud elektritöö vastab nõuetele. Erandi korral (sellest allpool) kinnitab ehitaja ka kasutamise ohutust.
• Alus, millele kinnitus tugineb: mõõtmis- ja katsetustulemused, visuaalkontroll ning paigaldise ja selle osaks olevate seadmete dokumentatsioon.
• Kasutatud normdokumendid. TTJA juhendi järgi peab deklaratsioon need nimetama.
• Visuaalkontrolli protokoll, mis käib deklaratsiooniga kaasas.
• Mõõte- ja katsetusprotokollid, millele kinnitus tugineb. Kui ehitamine tuleb dokumenteerida, peab ehitusdokumentide määruse järgi katsetusprotokollis olema kirjas meetod, standard, tulemused koos lubatud piiridega ning mõõtja ja tema kvalifikatsioon.

Digitaalses vormis ehitusdokument allkirjastatakse digitaalselt. Millised mõõtmised protokolli lähevad, selgitab artikkel „Mõõteprotokoll: mis see on ja millal vaja“.

Millal deklaratsiooni vaja on?

Esiteks pärast elektritööd. Määrus nr 74 nõuab, et tegija dokumenteeriks oma töö, ja see kohustus kehtib sõltumata kasutusloast.

Teiseks kasutuselevõtule eelneval auditil. Määruse nr 86 § 9 järgi tehakse audit igale ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldisele enne selle esmakordset kasutuselevõttu, ka eluhoones (erandid on allpool). TTJA juhendi järgi peab ehitaja deklaratsioon olema selleks auditiks esitatud. Üksikute osade vahetamine samaväärsete vastu ei ole TTJA selgituse järgi ümberehitamine.

Kolmandaks hoone kasutusloa või kasutusteatise juures. Kui hoone kasutuselevõtt vajab kasutusteatist või kasutusluba ja elektripaigaldisel on auditi kohustus, esitatakse koos taotlusega kasutuseelse auditi järeldusotsus (ehitusseadustiku § 85 lg 1). Tartu linna nimekirjas on uue üksikelamu või kahe korteriga elamu juures nii ehitaja deklaratsioon kui ka auditi järeldusotsus koos mõõtearuandega. See on omavalitsuse praktika, teistes omavalitsustes võib nimekiri olla sõnastatud teisiti. Kogu dokumendipaketti kirjeldab artikkel „Kasutusluba elektripaigaldisele“.

Mille poolest erineb deklaratsioon auditist?

Deklaratsioon on ehitaja enda kinnitus. Audit on sõltumatu tehniline kontroll (seadme ohutuse seaduse § 8 lg 1) ja seda tohib teha ainult selleks akrediteeritud inspekteerimisasutus (§ 8 lg 4). TTJA juhendi järgi ei tohi elektritöö ettevõtja alates 1. juulist 2015 teha ka kolmanda liigi paigaldise korralist auditit.

• Audit hõlmab visuaalkontrolli, dokumentatsiooni kontrolli ning kontrollarvutuste, mõõtmis- ja katsetustulemuste hindamist (määrus nr 86 § 4 lg 1).
• Auditil arvestatakse ainult mõõtmisi, mille on teinud selleks akrediteeritud või mõõteseaduse järgi pädevaks hinnatud labor ja mis on asjakohased (määruse nr 86 § 5 lg 4). Nii ütleb ka TTJA juhend: muid mõõtmisi auditil arvestada ei saa.
• Auditi protokoll vormistatakse TTJA infosüsteemis JVIS ja auditi järeldusotsusel on õiguslik tähendus.

Ehitaja deklaratsioon on seega üks auditi alusdokumente, auditit see ei asenda.

Millal ei ole kasutuselevõtule eelnevat auditit vaja?

Määrus nr 86 ei nõua kasutuselevõtule eelnevat auditit kahel juhul. Esimene on kolmanda liigi ajutine madalpingepaigaldis (§ 9 lg 3). Teine on töö olemasolevas paigaldises (§ 11 lg 4), kui kõik tingimused on täidetud. Siis asendab auditi ehitaja kirjalik kinnitus:

• töö tehti kasutuses oleva nõuetekohase madalpingepaigaldise ühes osas;
• selle osa toiteliini ees oleva kaitseaparaadi nimivool on kuni 35 amprit (mõõdupuu ei ole hoone peakaitse);
• ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni põhjal paigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust;
• kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga esitatakse järgmisel korralisel auditil.

TTJA juhendi järgi tähendab „nõuetekohane“ siin, et paigaldisel on kehtiv tehnilise kontrolli tunnistus või positiivse otsusega auditi protokoll. Määruse tekst ise seda ei täpsusta. Kui paigaldisel sellist dokumenti kunagi olnud ei ole, tasub enne tööde algust TTJA-lt üle küsida, kas erand kehtib. Tartu linn küsib selle erandi korral kasutusloa taotluse juurde ehitaja digitaalselt allkirjastatud deklaratsiooni koos visuaalkontrolli protokolliga.

Kuhu deklaratsioon esitatakse ja kes seda hoiab?

Kasutuselevõtule eelneva auditi korral saab deklaratsiooni auditi tegija. Ehitusdokumendid antakse ehitisregistrile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega. Kui ehitisregistri kaudu esitada ei saa, esitatakse dokumendid pädevale asutusele (ehitusseadustiku § 52 lg 1).

Ehitusdokumendid, mida registrile üle ei anta, hoiab ehitise omanik. TTJA selgituse järgi vastutavad elektripaigaldise nõuetele vastavuse eest nii omanik kui ka valdaja. Deklaratsiooni tasub hoida koos teiste ehitusdokumentidega, sest 35-ampri erandi korral tuleb see esitada järgmisel korralisel auditil, kui paigaldisele korraline audit tehakse.

Kui valminud paigaldisele jäi kasutuselevõtule eelnev audit tegemata, tehakse TTJA juhendi järgi esimene audit erakorralise auditina. Sama juhendi järgi ei saa aga äsja või viimase kahe aasta jooksul valminud uut või ümberehitatud paigaldist erakorralise auditiga kasutusele võtta. Tartu linn nõuab puuduvate ehitusdokumentide korral ehitise auditit. Mida edasi teha, kirjeldab artikkel „Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub“.

Allikad ja viited

Õigusaktid ja TTJA juhendid on üle kontrollitud 30.09.2026 kehtiva redaktsiooni järgi. Artikkel on üldine selgitus, mitte õigusnõu. Konkreetse paigaldise puhul tasub küsida TTJA-lt või auditi tegijalt.

• Seadme ohutuse seadus (Riigi Teataja), § 8 auditi tegija, § 10 ja § 13 kompetentsus ja majandustegevusteade.
• Määrus nr 74, elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded (Riigi Teataja), § 3 lg 4 elektritöö tegija kontroll ja dokumenteerimine.
• Määrus nr 86, auditi kohustusega elektripaigaldised ja nõuded auditile (Riigi Teataja), § 9 kasutuselevõtule eelnev audit, § 11 lg 4 kuni 35 ampri erand.
• Ehitusseadustik (Riigi Teataja), § 52 kasutusloa taotlus, § 85 auditi järeldusotsus kasutusloa juures.
• Ehitusdokumentide määrus nr 3 (Riigi Teataja), katsetusprotokollide sisu ja dokumentide hoidmine.
• TTJA elektripaigaldise auditi juhendmaterjal, versioon 12.1, punktid 2, 4, 6, 11 ja 13.
• TTJA: elektripaigaldised, auditi tegija, omaniku ja valdaja vastutus.
• Tartu linn: vajalikud dokumendid kasutusteatise või kasutusloa taotlemiseks, kohaliku omavalitsuse praktika, teised omavalitsused võivad sõnastada teisiti.

Seotud artiklid

• Kasutusluba elektripaigaldisele: dokumendid
• Mõõteprotokoll: mis see on ja millal vaja
• Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub
• Kes tohib elektritöid teha Eestis?