Käidukorraldaja ja käidukava: millal on need kohustuslikud korteriühistule ja ärihoonele

Mis on käit ja kes on käidukorraldaja?

Elektripaigaldise käit tähendab paigaldise töös hoidmist: lülitamist, juhtimist, kontrollimist ja hooldamist. Käidule kehtivad nõuded on määruses nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“.

Käidukorraldaja on isik, kes vastutab selle eest, et käit oleks paigaldises korraldatud. Õigusaktides on tema nimetus kasutamise järelevaataja. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) auditi juhendmaterjalis on kasutusel mõlemad nimetused. Seadme ohutuse seadus nõuab, et ettenähtud juhtudel oleks paigaldisele määratud kasutamise järelevaataja (§ 6 lg 2).

Millal on käidukorraldaja kohustuslik?

Määruse nr 74 § 5 lõige 1 loetleb paigaldised, millele tuleb kasutamise järelevaataja määrata. Lühendatult on need:

• madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri;
• iga kõrgepingepaigaldis;
• paigaldis plahvatusohu tsoonis või seda sisaldavas ehitises;
• paigaldis suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul käitisel;
• paigaldis haiglas või muus ravihoones, mille raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad puutuvad kasutamisel patsiendiga füüsiliselt kokku; sama nõue kehtib sellisele raviruumile väljaspool ravihoonet.

Kõige sagedasem põhjus on peakaitse. Mõõdupuu on madalpingepaigaldise peakaitsme nimivool, mis on tavaliselt kirjas peakaitsmel endal. Kui piir on ületatud, tuleb käidukorraldajal koostada paigaldise kohta kirjalik käidukava ja kontrollida selle järgimist (§ 5 lg 2).

Mida see tähendab korteriühistule?

Korterelamus on eraldi korterite paigaldised ja korteriomanike ühiskasutuses olev paigaldis. TTJA auditi juhendi järgi korterite paigaldisi ühiskasutuses oleva paigaldisega kokku ei arvestata. Ühistu puhul loeb seega ühiskasutuses oleva madalpingepaigaldise peakaitse: kui selle nimivool on üle 100 ampri, on vaja käidukorraldajat ja käidukava.

Korraline audit on eraldi küsimus. Määruse nr 86 järgi ei kehti eluruumide erand rohkem kui kahe korteriga hoone ühiskasutuses olevale paigaldisele, nii et selle korraline audit on kohustuslik sõltumata peakaitsmest (§ 11 lg 1). Selline paigaldis kuulub üldjuhul teise liiki (§ 3 lg 3) ja korraline audit tuleb teha kord kümne aasta jooksul. Kui paigaldis on ehitatud või ümber ehitatud enne 2000. aastat, on vahe viis aastat (§ 10).

Ühistul tasub seega vastata kahele küsimusele. Kas ühiskasutuses oleva paigaldise peakaitse on üle 100 ampri? Ja millal oli viimane audit ning millal on järgmine?

Mida see tähendab äri- ja tööstushoonele?

Majandustegevuseks kasutatava hoone paigaldisele eluruumide erand ei kehti, nii et korraline audit on kohustuslik (määruse nr 86 § 11 lg 1). Paigaldise liik ja auditi sagedus sõltuvad eelkõige peakaitsmest ja paigaldise ehitusajast:

• madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 35 ampri, on teise liigi paigaldis, kui see ei kuulu esimesse liiki. Korraline audit kord kümne aasta jooksul;
• madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool on kuni 35 amprit, on kolmanda liigi paigaldis, kui see ei kuulu kõrgemasse liiki. Korraline audit kord 15 aasta jooksul;
• enne 2000. aastat ehitatud või ümberehitatud paigaldises on vahed lühemad: teises liigis viis ja kolmandas liigis kümme aastat. Esimese liigi paigaldisel on vahe viis aastat, enne 2000. aastat ehitatud paigaldisel kolm.

Korralise auditi tähtaega arvestatakse eelmisest auditist, esimese korralise auditi puhul kasutuselevõtule eelnenud auditist. Kui peakaitsme nimivool on üle 100 ampri või hoonel on oma kõrgepingepaigaldis, lisanduvad käidukorraldaja ja käidukava. Suurema lao-, tootmis- või ärihoone puhul tasub peakaitsme nimivool seega üle vaadata enne auditi tähtaega.

Mida käidukorraldaja teeb?

Määruse järgi koostab käidukorraldaja paigaldise käidukava ja kontrollib, et seda järgitakse. Käidukavas tuleb paika panna ka paigaldise dokumentatsiooni kord: kuidas tagatakse, et skeemid vastavad tegelikkusele, ja kuidas neid hoitakse (§ 5 lg 3).

Praktikas on paigaldisel üks vastutav inimene, kes teab, mis seal on, kes tohib seal töid teha ning kus on skeemid ja mõõteprotokollid. Kui hoones tehakse elektritöid, peab muudatus jõudma ka skeemidele. Kui skeemid on kadunud, kirjeldab edasisi samme artikkel „Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub“.

Mida käidukava sisaldab?

Käidukava on kirjalik dokument või dokumentide kogum, mis kirjeldab, kuidas paigaldist töös hoitakse, lülitatakse, juhitakse, kontrollitakse ja hooldatakse. Määruse nr 74 § 5 lõige 3 nimetab, mida see peab käsitlema. Lühendatult:

• käidu korraldus: kes vastutab paigaldise eest, kes korraldab käitu ja kes teeb elektritöid;
• elektriohutusalane teadlikkus: millised ohutusjuhendid kehtivad ja kes tohib teha töid pingevabas paigaldises, pinge all või pinge läheduses ning kuidas kontrollitakse selleks vajalikke teadmisi;
• paigaldise dokumentatsioon: kuidas hoitakse skeemid tegelikkusega kooskõlas ja kus hoitakse kasutusjuhendeid, mõõteprotokolle, tehnilise kontrolli (auditi) ja muid dokumente;
• tööde korraldus: kuidas piiratakse tavaisikute pääsu elektriohtlikku tsooni, kuidas tähistatakse töökohad ning kuidas kasutatakse ja hoitakse kaitse- ja töövahendeid;
• käidutoimingud: kuidas tehakse lülitusi, katsetusi, ülevaatusi ja kontrollmõõtmisi, millal hooldatakse paigaldise osi ning kuidas tegutsetakse avarii korral;
• kontrollitoimingud: millal ja kuidas paigaldist kontrollitakse, kuidas kõrvaldatakse puudused ning kuidas korraldatakse auditid ja peetakse kinni nende tähtaegadest.

Täpne sõnastus on määruse nr 74 § 5 lõikes 3 (üle kontrollitud 5.10.2026). Pärast ümberehitusi tasub käidukava üle vaadata, sest käidukorraldaja peab kontrollima selle järgimist ja skeemid peavad vastama tegelikkusele.

Kes võib olla käidukorraldaja?

Käidukorraldaja peab olema kompetentne. Kompetentsust tõendab kutsetunnistus või pädevustunnistus, mille ulatus hõlmab käidukorraldust (määrus nr 88). Näiteks B1-klassi pädevustunnistus lubab olla käidukorraldaja madalpingepaigaldisel, mille peakaitsme nimivool on kuni 250 amprit, ning B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingepaigaldise käidu- ja elektritöid.

TTJA andmetel väljastati pädevustunnistusi kuni 31.12.2025 ja need kehtivad tunnistusele märgitud tähtajani, kuid mitte kauem kui 31.12.2030. Alates 1.01.2031 kaotatakse pädevusklassid ning käidutöö ja käidu valdkonnas vastutava isiku kompetentsust saab tõendada üksnes kutsetunnistusega (määruse nr 88 2031. aasta redaktsioon).

Elektripaigaldise hooldus ja käit on ka elektritöö ettevõtete majandustegevusteates märgitav tegevus, nii et rolli võib täita oma kompetentne töötaja või lepingu alusel väline kompetentne isik. Ettevõtte puhul näeb TTJA infosüsteemist Tarvik, kas tema elektritööde teates on tegevus „Elektripaigaldise hooldus ja käit“ ja kas kompetentse isiku pädevuse ulatusse kuulub käidukorraldamine. Pädevusest kirjutasime pikemalt artiklis „Kes tohib elektritöid teha Eestis?“

Mis juhtub auditil, kui käidukorraldajat või käidukava ei ole?

Audit hõlmab visuaalkontrolli, dokumentatsiooni kontrolli, mõõtmis- ja katsetustulemuste hindamist ning vajaduse korral ka käidukorralduse hindamist (määruse nr 86 § 4 ja § 5). Kui nõutav käidukorraldaja puudub, on see TTJA auditi juhendi järgi oluline puudus ja auditi tulemus ei saa olla positiivne. Sama juhendi järgi on nõutava käidukava puudumisel korralise auditi tulemus negatiivne.

Olulised puudused tuleb kõrvaldada ja paigaldis esitatakse seejärel samale auditi tegijale järelkontrolliks (§ 4 lg 5). Auditit tohib teha ainult selleks akrediteeritud inspekteerimisasutus (seadme ohutuse seaduse § 8 lg 4). Nõuete täitmise üle teeb järelevalvet TTJA. TTJA selgituse järgi vastutavad paigaldise nõuetele vastavuse eest nii omanik kui ka valdaja.

Enne korralist auditit tasub üle vaadata:

• kas peakaitsme nimivool on üle 100 ampri ja kas sel juhul on käidukorraldaja määratud;
• kas käidukava on kirjalikult olemas ja vastab paigaldise praegusele olukorrale;
• kas skeemid vastavad tegelikkusele, sest korralisel auditil on need üks alusdokumente;
• kas mõõte- ja katsetusprotokollid on ajakohased, sest mõõtmistulemused aeguvad (vt „Mõõteprotokoll: mis see on ja millal vaja“);
• kas eelmise auditi protokoll ja paigaldise dokumentatsioon on käes, sest dokumendid peab auditi tegijale andma auditi tellija.

Allikad ja viited

Õigusaktid ja TTJA juhendid on üle kontrollitud 30.09.2026 kehtiva redaktsiooni järgi. Artikkel on üldine selgitus, mitte õigusnõu. Konkreetse paigaldise puhul tasub küsida TTJA-lt või auditi tegijalt.

• Seadme ohutuse seadus (Riigi Teataja), § 6 kasutamise järelevaataja määramine, § 8 auditi tegija, § 14 järelevalve.
• Määrus nr 74, elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded (Riigi Teataja), § 5 kasutamise järelevaataja ja käidukava.
• Määrus nr 86, auditi kohustusega elektripaigaldised ja nõuded auditile (Riigi Teataja), § 3 paigaldiste liigid, § 4 auditi sisu, § 10 korralise auditi sagedus, § 11 eluruumide erand.
• Määrus nr 88, kompetentsusnõuded (Riigi Teataja), pädevusklassid ja üleminek kutsetunnistusele.
• Ehitusseadustik (Riigi Teataja), § 17 lg 3 hooldusjuhend.
• TTJA elektripaigaldise auditi juhendmaterjal, versioon 12.1, käidukorraldaja ja käidukava puudumine auditil, korterelamu paigaldiste arvestamine.
• TTJA: elektripaigaldised, omaniku ja valdaja vastutus, pädevustunnistuste kehtivus.
• TTJA Tarvik, majandustegevusteadete avalik nimekiri, elektritööde teated ja kompetentsed isikud.

Seotud artiklid

• Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub
• Mõõteprotokoll: mis see on ja millal vaja
• Kes tohib elektritöid teha Eestis?
• Jaotuskilbi vahetus: millal ja miks see on vajalik